2017/2018 projektid
1. Keskkonnainvesteeringute Keskus "Uued teadmised aktiivõppeprogrammidest Lasteaia MARI lastele" 1 064.- eurot

2016/2017 projektid
1. Keskkonnainvesteeringute Keskus "Vahetud kogemused looduses Lasteaia MARI lastele" 2312.- eurot
2. EV100, Laste ja noorte kultuuriaasta  "Põltsamaa lasteaedade MARI ja Tõruke ühine kultuuriõhtu Mina ja sina olemegi meie!"  500.- eurot

2016/2017 konkursid
1. "Ettevõtlik kool" konkursil 2016 kategoorias "Ettevõtlik lasteaed" peaauhind Linnulaulude CD ja lauliku väljaandmise eest, preemiaraha 300.- eurot pani välja Swedbank

2015/2016 projektid

1. Keskkonnainvesteeringute Keskus "Naabruses reisides ja rännates tuleb MARI-dele tarkus mängeldes!" 1 813,20 eurot
2. Eesti Kultuurkapital "Laps sai laulud linnunokast" 480.- eurot
3. EV 100 "Igal lapsel oma pill"  500.- eurot

2014/2015 projektid
1. Keskkonnainvesteeringute Keskus "Teele, teele, kurekesed Põltsamaalt Egiptimaale" 1 685,80 eurot
2. Kultuuriministeerium "Uued linnulaulud lastele" 800.- eurot
3.
Keskkonnainvesteeringute Keskus "Lasteaed MARI tervitab saabuvaid rändlinde" 1 656,78 eurot
4. Kultuurkapital "Uued linnulaulud lastele" 650.- eurot

2014/2015 konkursid
1. Eesti Kiropraktik Arstide Liidu kampaania "Selg Sirgu!": diplom Seljasõbralik Lasteaed 2014 ning auhinnaks 3 seljapatja
2. Jõgevamaa turvalisuse ja ohutuse kuu september 2014 - I koht lasteaedade seas ning auhinnaks 1 helkurvest, 10 helkurkäepaela ja 50.- eurone Kuremaa Ujula kinkekaart
3. Häirekeskus "Euroopa 112 päev" fotokonkurss - eriauhind (meened) foto huvitava lahenduse eest

2013/2014 projektid
1. Keskkonnainvesteeringute Keskus "Kodukant õpetab" 1 449,56  eurot
2013/2014 konkursid
1. IF Kindlustuse turvafondi kampaania Facebookis laste turvalisuse arendamiseks - peavõit 2000.- eurot
2. Keskkonnaameti konkurss Keskkonnakäpp 2014 Õnneliku Õppija Auhind lasteaedade seas (loodusharidusliku projekti "Meinart mesilase loodusekool" eest)

2012/2013 projektid
1. Keskkonnainvetseeringute Keskus "Meinart Mesilase loodusekool" 5 778,17 eurot.
2012/2013 konkursid
1. Keskkonnaministeeriumi konkurss Keskkonnateoke 2012  tunnustus projekti "Väikeste veeuurijate õppeaasta lasteaias MARI" eest 200.- eurot

2011/2012 projektid
1. Keskkonnainvesteeringute Keskus "Väikeste veeuurijate õppeaasta Põltsamaa lasteaias MARI" 5 081,22 eurot
2. Avatud Eesti Fond "MARI lasteaia abistavad käed" 471,65 eurot
3. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed "Parim õpikeskkond mitmekultuurilises lasteaias läbi väärtuskasvatuse" 2 770,72 eurot

2010/2011 projektid
1. Keskkonnainvesteeringute Keskus "Väikeste loomauurijate õppeaasta Põltsamaa lasteaias MARI"  4 403,26 eurot
2. Maanteeamet "Reinuvader Rebane linnaliikluses"  148,96 eurot
2010/2011 konkursid
1. Tervise Arengu Instituudi konkurss Tervisesõbralik Töökoht 2010 eripreemia innovaatilise idee eest 213.- eurot
2. Jõgeva Maavalitsuse konkurss Jõgevamaa Tervist Edendav Asutus 2010 - parima asutuse preemia 150.- eurot

2009/2010 projektid

1. Meie Inimesed Sihtasutus "Individuaalne lähenemine igale uusimmigrandile" 42 177.- krooni
2. Keskkonnainvesteeringute Keskus "Põltsamaa lasteaed MARI meeltearenduspäev Kassinurme looduskeskkonnas"  12 000.- krooni
2009/2010 konkursid
1. Caparol Eesti AS  "lihtne värvida - lihtne aidata" 1270 kg tasuta värvi välis- ja sisetöödeks


2013/2014 projekt "Kodukant õpetab"
"Meil jälle päikene, meil jälle kevade...!
Niisuguse lõbusa lastelaulu saatel alagasid meie lasteaias juba traditsiooniks saanud suvise looduslaagri hommikud Maasikmarjarühmas. Sedakorda kandis looduslaager nime "Kodukant õpetab".
Esimesel laagripäeval meisterdasime kõigepealt templitrükis laagrilipu, mis kujutas värvilisi maasikmarjaõisi. Alustasime ka laagritabeli täitmist, kus kajastusid kohalolijad ja päeva lõppedes meeldejäävamad hetked nähtust-kuuldust. Esimese päeva reis viis meid Elistvere loomaparki. Vaatamata sajusele ilmale oli reis põnev, lastele pakkusid kõige suuremat elamust piison ja karu. Tore oli kogeda, kuidas lapsed oskasid giidiga koostööd teha, kuulasid ja esitasid küsimusi mitte ainult loomade, vaid ka ümbritseva looduse kohta. Näiteks Hugot huvitas väga, miks on loomade aedikutes "murtud puid". Reisi lõppedes tekkis lastel kindel plaan koguda loomadele talveks toiduvaru. Reisilt tagasi tulnud, lahendati üheskoos mõistatusi loomade kohta ja vaadati pildimaterjali, mis on metoodikakabinetis tallel eelmiste aastate KIK projektidest ja mida oli nüüd hea kasutada nähtu kinnistamiseks. Laagripäev lõppes mälutreenimismänguga "Mida ma võtaksin laagrisse kaasa...". Lastele järgi tulnud vanemad said laagritabelist lugeda, mis päeva jooksul tehti ja kuidas see lastele meeldis.
Teisel laagripäeval külastasime Sassi Jaanalinnutalu. Enne reisi kuulasime plaadilt linnulaule, vaatasime sinna kõrvale pildimaterjali ja joonistasime linde. Sajune ilm ei lasknud meid ka õue ning mängisime veel linnuteemalisi laua- ja liikumismänge. Vaatamata sellele, et Sassi Jaanalinnutalu asub meie linnale väga lähedal, olid seda varem külastanud ainult mõned lapsed ja üks õpetajatest. See tõik väärtustas meie projekti veelgi, sest eesmärgiks oligi ju kodukoha loodus- ja hariduskeskkonna tutvustamine. Lastele pakkusid väga huvi emud, nende häälitsused kõlasid justkui "kõhukorin". Emude munad olid põõsa all maas ja tumerohelist värvi - seda ei osanud keegi arvata. Elevust tekitas orav, kes elas ühes aias koos pulmatuvide ja faasaniga. Isane kalkun oli väga uhke, sest ta oli just äsja isaks saanud. Suurim sensatsioon laste jaoks oli aga rääkiv papagoi. Tagasi tulnud, täiendasid lapsed oma hommikusi joonistusi lindudest uute värskete teadmistega. Üks asi oli väga selgesti laste töödes väljendatud: emul on 3 varvast ja jaanalinnul on neid 2.
Kolmanda laagripäeva veetsime Endla Looduskeskuses, kus saabudes võttis meid vastu väga tore giid Elo. Tema plaan oli viia lapsed matkale, aga enne minekut tuli selleks veel ettevalmistusi teha: näit. mängiti mängu "Rästik ja nastik", et lapsed neid matkal kohates ära tunneks (kohtumisi aga siiski ei juhtunud). Matka pikkus oli u. 3 km ja see kulges Männikjärve ümber, laudteedpidi üle laugaste. Keset raba oli punkt, kus tehti ilmaprognoose ja vaadati veetaset. Joodi ka rabavett, selle maigu kohta oli igaühel oma arvamus. Tore oli lastele ringi moodustamine ümber lauka ja vetruva maapinna peal hüppamist proovida. Vahva oli vaadata, kuidas giid Elo samblatutti pigistades sealt suure koguse vett kätte sai. Ja kellele lastest siis ei meeldiks, kui lubatakse käbidega täpsust visata, see tegevus oli elav ja lõbus. Sel päeval kohtusid lapsed ka hobustega, eriti armas vaatepilt oli neile see, kui üks varss ema kannul tallist vapralt välja astus. Põnevust jätkus ka looduskeskuse hoone sees, kus nupule vajutades süttisid maketile nende kohtades tuled, kus lapsed just käinud olid. Ja seal sai ka päevast ilusa kokkuvõtte teha.
Neljas laagripäev algas varakult väljasõiduga Imaverre, Piimandusmuuseumisse. See oli kui ajalooline retk, mil lapsed viidi vanasse aega ja näidati tolle aja töid ja tegemisi, kuidas ja mis riistadega piimast erinevaid toite tehti. Laboris nägime aurukatelt ning instrumente, millega määrati piima puhtust, kvaliteeti ja rasvasisaldust. Jagatuna 4 gruppi valmistasime ka jäätist, koostisaineteks rõõsk koor ja kondenspiim. Kuna rühmade vahel tekkis väike võistlusmoment koore vahustamisel, siis ühel rühmal valmis jäätise asemel või. Peale üsna rasket vispliga töötamist said kõik lapsed lõpuks ka omavalmistatud jäätist maitsta. Päeva teises osas joonistasime, mis sel päeval kõige rohkem meeldis. Laste kõigist töödest meisterdasid õpetajad lastele laagri tunnistused. Iga laps sai sel kombel kellegi teise lapse ühe loodustöö omanikuks.
Laagri viimane päev, kuum suvepäev, algas jalgsimatkaga Põltsamaa veepuhastusjaama. Tutvusime kõigi vee puhastamise etappidega. Biotiikide juures saime kuulda ka konnade kontserti ning näha jääkosklite perekonda. Kogetud hais ja veepuhastamise protsess tekitasid mõnedele lastele mõtte, et enam justkui ei tahakski tualetis käia, et mitte vett reostada. Tore õpetus oli lastele ka see, et enne veepuhastusjaamast ära tulekut oli ette nähtud kõigile külastajatele kätepesu. Puhaste kätega oli hea astuda bussi ja asuda viimasele reisile Jääajakeskusesse. Laste rõõmuks algas kõik kohe mänguliselt, kus katsetati erinevate materjalide raskust, katsuti jääd, vaadati lamades virmalisi. Sellele järgnes retk minevikku. Lastele oli kõik põnev - mammutid, koopalõvi, koopamaalingud. Paljudel olid kaasas oma fotoaparaadid ja lapsed tegid suure hulga pilte põnevatest väljapanekutest, et seda õhtul kodus pereliikmetelegi näidata. Eriti suure tähelepanu osaliseks sai ilmamääraja-eesel, kelle saba järgi saab ilma ennustada. Külastus lõppes ühise jäätisesöömisega Saadjärve kaldal. Põltsamaale tagasi jõudes toimus laagri lõpetamine, lauldi viimast korda laagrilaulu, anti kätte tunnistused ja langetati selleks korraks laagri lipp.
Kogu nädal oli väga õpetlik erinevate keskkonnateemade käsitlemisel. Saime kodukandiga palju lähedasemaks, avastasime endi jaoks palju vahvaid kohti. Tõdesime, et toredate elamuste saamiseks ei olegi vaja sõita Rootsi laevakruiisile või välisriiki lõbustusparki. Oma kodukohas on palju vaatamist väärt paiku!
Oleme tänulikud, et KIK toetab laste loodushariduslikke ettevõtmisi, mida lasteaed ise oma eelarvest rahastada ei suuda.

10. juuni 2014
Maasikmarjarühma õpetajad Eneli Pung, Mairi Püvi ja õpetaja abi Merje Välba.


VÄIKESTE VEEUURIJATE TARKUSED

2012 juunikuuga lõppes Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusel toimunud projekt „Väikeste veeuurijate õppeaasta Põltsamaa Lasteaias MARI”.

Toetamaks mitmekesisemalt igapäevast õppe-kasvatustegevust valdkonnas Mina ja keskkond sai lasteaias kokku pandud põnev tegevuskava. Süvaõppetöö kaudu, kuid samas mängulisi võtteid kasutades, andsime lastele põhjalikumaid teadmisi vee tähtsusest taimedele, loomadele ja inimestele ning toetasime  säästva ja hooliva suhtumise kujunemist veesse kui ühte tähtsamaisse ainesse elukeskkonnas. Ettevõtmisi jagus nii lasteaiamajja kui väljapoole. Kõiki tegevusi aitas laste jaoks tervikuks siduda aasta peategelane part MAPA, kes oli kohal kõigil ülelasteaialistel üritustel.

Sügisel, talvel ja kevadel toimusid jalgsi õppekäigud kodukoha veekogude äärde. Erinevatel aastaaegadel tõdeti, et elu veekogus on eri aegadel isemoodi. Sügisel käisid 5-7 a. lapsed kahel õppereisil. Varbla Looduskeskuses uuriti nii palja silma kui mikroskoobiga, kes elavad tiigivees ning Härjanurme Kalakasvatustalus saadi teada, kuidas toimub kalade kasvatamine. Väga huvitavaks kujunes veeteemaliste tarbeesemete näitus, kus lapsed ja lapsevanemad tõid kodudest erinevaid asju alates kalakujulisest kammist lõpetades kalapüügivahenditega. Õpetajad valmistasid metoodilist õppevara, valmisid teemamapid veekogudest, kaladest, veeloomadest ja-lindudest, sademetest.

Talvel õpiti tubastes tingimustes tundma vee-elu põhja- ja lõunamaal. Soetasime lastele hulga uusi õppemänge ja mänguasju ning lasteraamatuid. Hästi õnnestus veeteemaliste laulude kontsert, kus laulustuudio lapsed esinesid solistidnae ja kooriga. Oma õige koha leidsid kontserdil tuntud laulud „Kivil istus väike konn”, „Miku oma kiisuga”, „Väike meremees” ning „Miki merehädas”, viimases laulus astus laste kõrval merehiiuna üles Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. Koostöös lastevanematega valmis taaskasutatud materjalist näitus „Prügikalad”, mida esitlesime ka linnarahvale Kesk-Eesti kunstigaleriis pART. Talvine aastaaeg võimaldas lastel valmistada ka erilisi meisterdusi – külmutatud jäävitraaže, millega kaunistati  rühmatoa aknaid.

Kevadel keskendusime vee vajalikkusele taimede kasvuks. Igas rühmas jälgiti praktiliste katsete käigus, kuidas vee olemasolu või selle puudumine mõjutab taime kasvamist. Vee puhtuse vajalikkust näitas õppekäik Veepuhastusjaama. Koostasime ka voldiku lühikeste õpetustega vee säästmisest. Toreda elamuse jättis Tuhala Nõiakaevu külastus. Kevadise õppeperioodi lõpetasime perepeoga Põltsamaa Noorte ja Elukestva õppe Keskuses, mis paikneb Põltsamaa jõe kaldal. Part MAPA ja laste sõber looduseuurija Nähka otsisid laste abiga jõe kaldal peidetud varandust, mis lõpuks küll leiti, kuid tuli jagada piki Põltsamaa jõge saabunud paaditäie üpris heatahlikke piraatidega.

Projekti lõpetas juunikuus toimunud koolieelikute looduslaager, kus võeti kokku kõik aasta jooksul õpitud teadmised. Laagri pesapaik oli küll lasteaia õuel ja laagrilipp lehvis seal päevad läbi, kuid lapsed ise viibisid enamuse ajast õppereisidel. Tallinnas, Rannarahva Muuseumis, kogeti programmide „Väikesed meremehed” ja „Veeohutus” käigus, millist tähtsust omavad loodusele merendusega seotud ametid. Uues lennusadamas tekitas põnevust, mõnedele ka aukartust, allveelaev. Laagrilapsed käisid ka Võrtsjärvel parvega ning Emajõel laevaga sõitmas. Üheskoos valmisid laagri lõpuks teemamapid „Veega seotud ametid” ning „Veesõidukid”. Valmis hulk fotosid, mis jäävad lasteaeda meenutama vahvaid ettevõtmisi.

Nii meie lapsed terahaaval tarkusi kogusid. Igast ettevõtmisest oli abi, et aidata lastel mõista – vesi on üks tähtsaim ja asendamatu aine meie planeedil, vett tuleb säästa, sest sel on otsene seos ümbriteva keskonna ja selle puhtusega.

26.06.2012

PROJEKT „VÄIKESTE LOOMAUURIJATE ÕPPEAASTA MARI LASTEAIAS”.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseerimisel toimunud projekt, mis vältas lasteaias läbi kogu õppeaasta, on edukalt lõpule jõudnud. Keskkonnainvsteeringute Keskus finantseeris projekti 4403,26 euroga Projekti eesmärk oli mitmekesistada õppe-kasvatustegevust lasteaias keskkonna- ja loodushariduse osas. Plaanitud tegevused on teoks tehtud ning lapsed seeläbi palju uusi teadmisi saanud.

Lasteaed on viinud läbi õppe-kasvatustegevust valdkonnas "Mina ja keskkond" vastavalt oma võimalustele igapäevase õppetöö osana. Et põhjalikumalt, süvendatumalt ning küllaldaselt aktiivõppemeetodeid (näit. õuesõpe) kasutades käsitleda loodusteemasid, oli lisaks tavaõppekavale vajadus eraldi koostatud projekti järele. Kuna käesoleval hetkel ei ole majandusliku olukorra tõttu eelarves vahendeid  laste õppetöö korraldamisega väljapool lasteaiakeskkonda ning ka õppetööd toetavate materjalide hulk on viidud miinimumini, siis toetav projekt andis vajaliku aluse kvaliteetsele õppetööle.

Projektis kavandatud tegevused olid jaotatud etapiti aastaaegadesse, et tutvuda erinevate loomaliigi esindajatega, jälgida nende elutegevust.

Sügisel tehti põhjalikku tutvust metsloomadega. 6 rühma vahel jagati loomaliigid ning nendest teadmisi otsides valmisid kõigis rühmades plakatid ja mapid. Mappides kajastuvad faktid looma elutegevusest, aga ka jutud, mõistatused, vanasõnad, luuletused, laulud ning pildimaterjal. Saalis toimus metsloomadest mänguasjade näitus ning rühmades laste käeliste tööde näitused. Vanemad rühmad kogusid metsloomadele talvetoitu ning saatsid selle tuttavate jahimeeste kaudu metsa loomadele.

Talveperioodil jälgiti loomariigi elutegevust talvetingimustes ning tutvuti lemmikloomadega. Vahvad olid väljasõidud, kus otsiti talvises metsas loomade elutegevuse jälgi. 2 vanemat rühma külastasid Tartu Zooloogiamuuseumi ning tulid tagasi väga eredate muljete ja uute teadmistega. Koostöös lastevanematega valmistasime lasteaia õuele lumest loomaskulptuure, millest jätkus lastele rõõmu kuni lume sulamiseni. Lemmikloomade teemat läbi võttes valmisid rühmades käeliste tööde näitused ning internetileheküljel Fotki.com näitusel „Meie pere lemmikloom” olid üles riputatud perede saadetud fotod oma pere loomadest.

Kevadperioodil õpiti tundma koduloomi. Sarnaselt sügisel tehtule valmisid nüüd rühmades plakatid ja mapid koduloomadest, saalis oli välja pandud koduloomadest mänguasjade näitus. Lapsed käisid reisil Pärnu Pihlaka koduloomaaias, Elistvere loomapargis, kohtusid veterinaariga loomakliinikus ning vaatasid talupidamises koduloomi. Maikuu viimasel laupäeval toimus ülelasteaialine perepäev, kus matkati Põltsamaa jõe kallast pidi vanale karjamaale. Tee peal üllatasid matkajaid erinevad loomad (lasteaia töötajate kehastuses), sihtpunktis lauldi ühendkooris loomateemalisi laule ja korraldati võistlusmänge.

Juunikuus organiseeritud 5-päevane lastelaager tegi kokkuvõtte loomauurijate õppeaastast. Kahel päeval uuriti läbi kõik aasta jooksul valminud mapid kodu- ja metsloomadest ning plakatid, samuti soetatud õppekirjandus ning DVD-d. Käidi uudistamas Sassi Jaanalinnutalu elanikke ning Imavere Piimandusmuuseumis õpiti, kuidas lehmalt saadavast piimast lõpuks maitsev jäätis valmistada. Pikk ja hariv päev veedeti nii Tallinna Loomaaias kui ka Aegviidu Looduskeskuses.

Projektis toimuvate väljasõitude, ürituste ning õppetegevuse kaudu avardusid laste teadmised ja silmaring elust loomariigist. Lapsed õppisid vahetus keskkonnas tundma loomade elu-olu, käitumist ja märkama loomariigi tähtsust inimkonnale. Lastes kasvas tunnetus, et loomiriigi elanikke on vaja kaitsta ning abistada.

Tiia Kaeramaa, projekti juht

Parim õpikeskkond mitmekultuurilises lasteaias läbi väärtuskasvatuse

Projekt viidi lasteaias läbi 2011/2012 õppeaastal.

Projekti sihtrühmaks olimeie lasteaias käivad 5 eesti keelest erineva emakeelega last ning nende vanemad. Sihtrühma kuulusid ka õpetajad, kellele projekti käigus anti koolitust, kuidas kasutada väärtuskasvatust kui meetodit, et täiustada muukeelsest kodust pärit lapse õpikeskkonda. Käesoleva projektiga tähtsustasime psühho-sotsiaalse keskkonna (inimeste, nii täiskasvanute kui laste, vaimset valmisoleku) väärtustamist eesti keelest erineva emakeelega laste õpikeskkonnas. Püüdsime muuta turvalisemaks lasteaia vaimset keskkonda eeskätt läbi väärtuskasvatuse, et paraneks lasteaia psühho-sotsiaalne keskkond (mikrokliima) ning kõik mitte-eesti kodukeelega lapsed tunneksid end eriti väärtustatuna just nende eripära – erineva emakeele ning kultuuritausta tõttu.

Projekti raames viidi läbi küsitlused lastevanemate ja õpeatajate hulgas. Muukeelsete laste vanemate seas oli küsitluse eesmärk selgitada välja perede hinnangut, kuidas väärtustatakse neid hetkel meie lasteaias. Pedgoogide küsitluse tulemustest lähtuvalt  kavandasime arendustegevusi töös muukeelsete lastega.

Õpetajatele läbisid täiendkoolituse ”Väärtuskasvstus lasteaias” raames ja õppetegevuse „Väärtuskasvatuse osa sobiva mikrokliima loomisel mitte-eesti kodukeelega lastega läbiviidavas õppe-kasvatusprotsessis“. Eesti emakeelega lasteaialastele viisime läbi väärtuskasvatuse-alaste tegevusi, arendamaks neis tolerantsust ja austust, väärtustamaks teisi kultuure ja rahvusi. Lapsed õppisid seeläbi erisuse väärtustamist: inimesi on erinevaid - teise välimuse, riietuse, keele, temperamendi, nahavärvi, kommete, moraali ja palju muuga.

Koostöös mitte-eesti kodukeelega laste peredega viisime läbi „Kultuuride nädala“, kus tähelepanu keskmes on teise kodukeelega lapsed. Nädala jooksul viisid nende laste pered läbi mänguhommikuid tõstmaks esile nende erisust kultuuri mõttes. Lapsed üle lasteaia ka nendest rühmadest, kus ei käi teistest rahvustest lapsi, said tutvuda erinevate rahvuste kommete ja tavadega ning õppisid seeläbi tolerantsust ning austust  eri rahvaste ja kultuuride vastu.

Kogemuste vahetamiseks viibis lasteaia personal õppereisil Tartu Ristikheina lasteaias ja Jõgeva maakonna Tiheda lasteaias, kus  tutvusime teistest rahvustest pärit lastega tehtava õppe-kasvatustööga, eeskätt väärtustamise osas, aga ka sealse koostöövõrgutiku olemusega, õpetajate nõustamistööga ning teise emakeelega lapse eripäraga arvestamisega.

Projekti tegevuse tulemusena paranes psühho-sotsiaalne keskkond lasteaias. Eelkõige täiustus psühho-sotsiaalne keskkond väärtuskasvatuslike tegevuste läbiviimise tõttu. Tegevused muutsid ka eesti laste väärtushoiakuid, lastel on enam oskusi olla tolerantsemad, sallivamad, mõistvamad. Õpetajad on teadlikumad ja oskavad sihipärasemalt kasutada väärtuskasvatust kui üht meetodit eesti keelest erineva emakeelega laste arengu toetamisel. Õppereisil saadud kogemuste kaudu oskab ka abipersonal paremini toetada õpetajat. Lapsevanemad on koostööaltimad, on suurenenud ühtekuuluvustunne läbi nende perele suurema tähelepanu pööramise, tunnustamise ja väärtustamise kaudu.

Annika Kreitsman, projektijuht

 

Huvitav õppeaasta Põltsamaa MARI lasteaias.

Käes on kena kevad ning toimekas õppeaasta hakkab lõpule jõudma. Põltsamaa MARI lasteaias oli see väikeste putukauurijate aasta, mis sai võimalikuks tänu KIK-i poolt rahastatud projektile”Meinart Mesilase looduskool”.

Meie, oma Vaarikamarja rühma 6-7 aastaste lastega, otsustasime ühe eesmärgina lõimida oma iganädalastesse õppe-kasvatustegevustesse, projektile tuginedes, ka putukate teemat. Igal nädalal valisime ühe putuka, kellest rääkisime põhjalikumalt. Kõikide õpitud putukate kohta valmis  slaidiprogramm, mida lapsed huviga jälgisid ning mis osutus laste teadmiste kinnistamisel väga efektiivseks. Slaidiprogramiga oli võimalus tutvuda Põltsamaa piirkonna kõikidel lasteaiaõpetajatel, kes külastasid kevadisel avatud tegevuste päeval meie lasteaeda.

Putukaid oleme koos lastega otsinud ja uurinud matkadel, õppekäikudel ja väljasõitudel. Rühma uurimiskeskuses olid võimalused luubiga uurida ja raamatu järgi määrata erinevaid putukaid, keda lapsed ja lapsevanemad aktiivselt meile õppematerjaliks pakkusid. Esimeseks putukaks, keda lapsed said põhjalikumalt uurida, oli kartulimardikas. Nimelt leidsime kartulimardika oma rühma kartulivaolt lasteaia õuealal. Kuigi mardikas oli meie kartulile kahju teinud, saime ikkagi oma vaost märkimisväärse saagi, mida erinevate suuruste järgi sorteerisime ja kaalusime. Kogu oma saagi kasutasime otstarbekalt: valmistasime tärklist, tegime kartulikooki, keetsime ja praadisime. Küll maitsesid hästi toidud omakasvatatud kartulist!

Putukad ei ole puudunud üheltki meie lasteaeda puudutanud ürituselt. Meie rühmast laulustuudios käivad lapsed esinesid meeleolukal putukateemaliste laulude konkursil „Pirinal-põrinal“.

Lasteaia 40. aasta juubelipidu kultuurikeskuses möödus sumisedes – kõik lapsed, kogu maja personal ja paljud vanemad olid kehastunud putukateks. Üheskoos lustisid nii kärbsed, lepatriinud, sajajalgsed, mardikad, rohutirtsud, liblikad, sipelgad ja ristiämblik. Peo lõpus sai iga laps kingituseks laste, vanemate ja õpetajate poolt ühiselt koostatud ning KIK projekti”Meinart Mesilase looduskool” raames rahastatud Putukate aabitsa.

Õppeaasta jooksul valmisid rühmades ka toredad teemakohased õppemängud. Meie Vaarikmarjarühm valmistas tekstiilist lauamängu „Ämblikule külla!“, käsitööna valmisid 14 erinevat heegeldatud putukat mängu „Leia õige!“ tarbeks. Mängus „Kes ma olen?“ sai laps moodustada  liitsõnast koosneva putuka nime. Lisaks mängudele valmisid rühmades putukatest töölehed  ning õpimapid.

Oleme rahul, et läbi k putukateema  eesmärgi sai täidetud ka meie põhieesmärk – lapsed on hästi ette valmistatud kooliks. Putukauurijate projekt kestab meie majas selle õppeaasta lõpuni. Ees ootab veel ülelasteaialine matk koos lapsevanematega ning viiepäevane suvine laager koolieelikutele. Laagri programm hõlmab tegevusi ja väljasõite, mille eesmärgiks on silmaringi laiendamine ja teadmiste andmine putukatest.

14.mai 2013

Põltsamaa MARI lasteaia Vaarikmarja rühma õpetajad Eve Järviste ja Eve Kulp.